Ehitusekspert: nõukogudeaegseid renoveerimata kortermaju võib oodata lammutamine
Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt peaksid olema kõik eesti nõukaaegsed korterelamud rekonstrueeritud aastaks 2050, selle saavutamiseks tuleks tänaseid mahtusid vähemalt kolmekordistada.
Ekspertide hinnangul võib aga osade vanemate korterelamute puhul juba 10 aasta pärast rekonstrueerimine olla hiljaks jäänud, kirjutab ajaleht Pealinn.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo andmetel on Eestis kokku suuremal või vähemal määral remonditud ca 5000 korterelamut. Neist ca 3000 on enam-vähem rahuldavalt rekonstrueeritud, ca 1000 on tehtud KredExi toetusel täielikult korda ning ca 1000 puhul saame rääkida võibolla akende vahetusest või mõnedest muudest väiksemamahulistest töödest, mis tegelikult suurt kasuefekti ei oma. Kokku on Eestis kortermaju umbes 23 000, mis tähendab, et ca 4000-5000 maja saatuseks on tõenäoliselt lammutamine.
Ei taheta võtta hoonele suuri kohustusi ja muidugi suurem küsimus on see, et kas ikka läheb odavamaks
ehitusekspert Anti Hamburg
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburgi hinnangul võiks need mahud olla sellised, et vähemalt 400 korterelamut aastas saaks ära rekonstrueeritud.
Ühistutes tuleb teha selgitustööd
Anti Hamburgi hinnangul on üheks lisatakistuseks korterelamute renoveerimisel see, et ühistu liikmed ei ole veendunud, kas sellega ikka saavutatakse soovitud tulemusi. «Ei taheta võtta hoonele suuri kohustusi ja muidugi suurem küsimus on see, et kas ikka läheb odavamaks,» märkis ta. «Probleemiks osutuvad ühtse kohustuse võtmine ja rahapuudus. Puudub kindlust, et kas midagi muutub paremaks. Inimesed ei taha endale rekonstrueerimisprotsessi tüli. See on ka üks selline asi, mis on välja tulnud, et seda nähakse tülikana.»
Kui aga midagi ei tehta, siis hoiatas Hamburg, et hooned muutuvad lihtsalt ühel hetkel elamiskõlbmatuks.
Sageli on korteriühistutes peamisteks renoveerimisvastasteks eakamad inimesed, kes oma elutee lõpul ei näe enam mõtet tulevikuinvesteeringutel ning on sageli elanud terve elu teadmises, et laen on võõra oma. Ilma laenuta pole aga võimalik ühistul rekonstrueerimistöid ette võtta.
Hamburgi sõnul võib aga juba 10 aasta pärast juhtuda, et osad kuue- ja seitsmekümnendatel ehitatud hooned, mida pole rekonstrueeritud ja mida on puudulikult hooldatud, tuleb ümber hinnata, sest ühel hetkel poleks ka nende rekonstrueerimine enam majanduslikult mõistlik ning pikas plaanis oleks see esimene suur samm hoone lammutamise suunas.
