Ehitusinsener selgitab, miks on kortermajade renoveerimine hädavajalik

Majade, iseäranis korterelamute renoveerimine on Eestis vägagi kuum teema. Kuid on see ikkagi üldse hädavajalik? Mis on selle kasud elanikule? Küsimustele vastab ehitusinsener Kalle Virkus.

Teooria eluasemete terviklikust renoveerimisest energiatõhususe eesmärgil pärineb Saksamaalt. Selle järgi on eluhoone majanduslik ja tehniline eluiga ca 40 aastat, peale mida vajab hoone põhjalikumat remonti ja korrastamist, mida nimetame sageli ka kapitaalremondiks. Üha kallimaks muutuva gaasi, soojus- ja elektrienergia tingimustes on niikuinii uuendatavale fassaadile mõistlik lisada ka soojustust, tagades nii hoone küttekulude vähendamise. Et ka keskkütte torustiku eluiga on sarnane muu hoone omaga, on mõistlik tööde käigus ka keskkütesüsteem modernsema ja energiasäästlikuma vastu välja vahetada, liiati kui pärast maja soojustamist ei vasta algupärane küttesüsteem optimaalselt uue vähenenud soojusvajadusega.

Külm mõjub paneelmajale hukutavalt

Eestis on korterelamute renoveerimisega aktiivselt tegeletud üle 15 aasta, kui alustati renoveerimise sooduslaenu andmisega, millele 2011. aastal järgnesid ka otsesed renoveerimistoetused. Esialgu olid toetused eristatud selle järgi, kui põhjalikult töid plaaniti ette võtta, ent kui väiksema mahuga renoveerimiste jaoks toetuste nõudlus langes, kehtestati üldisena toetuse saamise tingimuseks elamu kompleksne renoveerimine sellisena, nagu me seda täna näeme. 

Kui KredEx 2011. aastal rekonstrueerimistoetuste jagamisega alustas, telliti toonasest Tallinna tehnikaülikoolist põhjalikud analüüsid Eesti korterelamute tehnilise seisukorra kohta. Eraldi uuringud koostati suurpaneel-, tellis- ja puitelamutele, arvestades iga materjali ehitamise spetsiifikat ja materjali enda eripära (vt T. Kalamees et al, 2009).

Kui puidust korterelamuid on Eestis suhteliselt vähe ja nende hooldamise vajadust võib lugeda laialdaselt mõistetuks, siis tellistest ja raudbetoonsuurpaneelidest korterelamute tehnilise seisukorra ja remondivajaduse osas oli mainitud aruanne silmiavav. See selgitas, et kõigile tehiskividest konstruktsioonidele mõjuvad kahjustavalt eelkõige külmatsüklid.

Mida need endast kujutavad? Kui kaitsmata pindadele satub niiskust või vett, leiab see tee väikestesse pragudesse ja pooridesse, mille tulemusena konstruktsiooni välimine kiht märgub. Kui seejärel langeb välistemperatuur allapoole külmumispiiri, muutub pragudes ja poorides olev niiskus jääks. Kuna jää ruumala on samal koguse vee omast suurem, võib jää paisudes kivimaterjali lõhkuda. Võttes arvesse meie kliimat, kus kevadel-sügisel võib selliseid külmumise-sulamise tsükleid esineda iga päev, mõjub see pikas perspektiivis tehiskivimaterjalile hukutavalt.

Kuidas maju kaitsta?

Erinevalt tellisseintest on raudbetooni kahjustuste puhul lisaks roll ka keemilisel korrosioonil ehk karboniseerumisel. Lühidalt on tegu protsessiga, mille käigus reageerib betoon õhus leiduva süsihappegaasi ja veega, muutes betooni algselt aluselise keskkonna happeliseks. Teras, mis on raudbetooni oluline osa, talub happelist keskkonda aga kehvasti ja tulemuseks on rooste. Teras kaotab sellega oma armeerivad omadused ja roostetamisega seotud paisumise käigus lõhub ka ümbritseva betooni.

Seega, mida teha majade kaitseks ja nende pikaealisuse säilitamiseks? Võti on just välispidine lisasoojustamine. Kui kivist või betoonist konstruktsioon katta ilmastikukindla kihiga, ei pääse kahjustav niiskus ligi, samuti väheneb kuivale konstruktsioonil ka süsihappegaasi mõju. Peale kaitse külmumise ja karboniseerumise eest tuleneb lisasoojustamisest veel üks mugav nüanss – nimelt kui kandekonstruktsioon on efektiivselt isoleeritud, hoiab see hoones sees ühtlasemat temperatuuri nii suvel kui ka talvel. Ootamatud talvekülmad või suvekuumad mõjutavad toatemperatuuri vähem, kuna temperatuurimuutus jõuab konstruktsioonini viibega.

Kasuliku faktorina ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et renoveerimine-soojustamine koos tehnosüsteemide tänapäevastamisega mõjub positiivselt majas asuvate korterite väärtusele kinnisvaraturul.

Tartu ülikool ja Tartu regiooni energiaagentuur viivad Eestis ellu CEESEN-Benderi projekti, mille raames vaadatakse lähemalt Tartus Annelinna ja Karlova hoonete renoveerimispotentsiaali. Projekti raames vaadeldakse lähemalt energiavaesust kortermajades ning arendatakse välja andmepõhine digitööriist, mis aitab renoveerimist vajavaid hooneid prioriseerida, et parandada avaliku raha kasutust renoveerimise toetamisel.

Loe lähemalt projekti tegevustest (inglise keeles): https://ceesen.org/en/about-ceesen/ceesen-bender/.

Allikas: Delfi Ärileht