Euroopa Liit otsustas: Eesti peab kõvasti maju renoveerima hakkama

Euroopa parlament ja nõukogu jõudsid hoonete direktiivi osas kokkuleppele. Kadri Simson lubab, et see on investeering paremasse tulevikku.

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist ELis. Hoonete energiatõhususe direktiiviga toetatakse edaspidi rohkemate hoonete renoveerimist ja süsinikuheite vähendamist kogu ELis.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles, et hoonete energiatõhususe suurendamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele. «Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. See aitab parandada elukvaliteeti, võimaldab inimestel investeerida oma säästud mujale ja toetab majandust. Usun, et kokkulepe võimaldab hoogustada renoveerimislainet kogu ELis, arvestades samal ajal ELi hoonete mitmekesisust.»

Uue direktiiviga sätestatakse standardid ja meetmed ning antakse liikmesriikidele kätte ka käsulauad, mida täita tuleb. Erilist tähelepanu käsib direktiiv pörata halvimate tõhususnäitajatega hoonetele.

Iga liikmesriik peab vähendama elamute keskmist primaarenergiakasutust 16% võrra aastaks 2030 ja 20–22% võrra aastaks 2035, võttes arvesse riiklikke olusid. Sealjuures otsustavad liikmesriigid ise, millistele hoonetele peatähelepanu pöörata ja milliseid meetmeid võtta. Kuid peamised punktid on järgmised:

– Vähemalt 55% keskmise primaarenergiakasutuse vähenemisest tuleb saavutada halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimise teel.

– Mitteeluhoonete puhul kehtestatakse järkjärgulised energiatõhususe miinimumstandardid, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks renoveerida 16% halvimate tõhususnäitajatega hoonetest ning 2033. aastaks 33%. Erandeid saab teha nt ajaloolistele hoonetele või puhkemajadele.

– Hoonete energiamärgised hakkavad põhinema ühisel ELi vormil ja kriteeriumidel, et inimestele selgemat teavet anda ja lihtsustada rahastamisotsuste tegemist.

– Energiaostuvõimetuse ärahoidmiseks ja energiaarvete vähendamiseks peavad rahastamismeetmed stimuleerima ja toetama renoveerimist ning olema suunatud eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, kus elab suurem osa energiaostuvõimetutest leibkondadest.

– Samuti peavad liikmesriigid tagama üürnike kaitse, et vähendada haavatavate leibkondade väljatõstmise ohtu, mille toob kaasa üüri ebaproportsionaalne suurenemine renoveerimise järel.

– Renoveerimislaine käivitamiseks peavad liikmesriigid koostama renoveerimiskavad ning võtma kasutusele renoveerimispasside süsteemi, mis aitab suunata hoonete omanikke hoonete järkjärgulisel renoveerimisel. Hoonete omanike, VKEde ja kõigi teiste renoveerimisprotsessis osalejate jaoks luuakse ühtne kontaktpunkt, kus saab sõltumatut abi ja juhiseid.

– Lisaks aitab kokkulepe ELil järk-järgult lõpetada fossiilkütustel töötavate katelde kasutamise. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040.

– Kestliku liikuvuse edendamiseks sätestatakse uute ja renoveeritud hoonete jaoks eelpaigaldatud kaablite, elektriautode laadimispunktide ja jalgrataste parkimiskohtade nõuded.

Alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, kuid liikmesriikidele jääb võimalus teha erandeid. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada fotogalvaanilisi või soojusseadmeid.

Euroopa komisjoni hinnangul on olukord praegu järgmine: hoonete arvele langeb praegu ligikaudu 40 % ELi energiatarbimisest, üle poole ELi gaasitarbimisest (peamiselt kütte, jahutuse ja sooja vee kaudu) ning 36 % energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Umbes 35 % ELi hoonetest on üle 50 aasta vanad ja peaaegu 75% hoonetest ei ole energiatõhusad. Igal aastal renoveeritakse aga vaid umbes 1% hoonetest.

Kokkulepe ootab nppd Euroopa Parlamendi ja nõukogu ametlikku heakskiitu.

Allikas: Postimees