Euroopa plaan sunniks Eesti kiirkorras kodusid renoveerima

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson selgitas, et madala energiaklassiga maju on vaja kiiresti renoveerida muu hulgas seetõttu, et vähendada nende inimeste hulka, kellele pole suure energia eest maksmine jõukohane.Foto: AP/Scanpix

Kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi plaan teoks saab, tuleb hakata Eestis ja mujal kiirkorras maju renoveerima, sest kuuendik kehvemalt soojustatud hoonetest tuleks juba seitsme aastaga korda teha.

Hoonete energiatõhususe direktiivi ümbervaatamine tähendaks ühelt poolt olulist tõuget energia kokkuhoiu ja Vene fossiilkütustest vabanemise poole ning rahasadu ehitussektorile, teisalt aga Eestis miljarditesse ulatuvaid kulusid olukorras, kus paljud elanikud ei ole majanduslikel põhjustel renoveerimisest huvitatud.

Praegu 2050. aastaks mõeldud hoonete renoveerimise kava paistab paljudes liikmesriikides kõndivat tibusamme ning Euroopa Liidus käib ringi idee renoveerimist kiirendada. Kõigepealt tuleks juba 2030. aastaks korda teha G-energiaklassi majad ning seejärel F-klassi hooned aastaks 2033.

Eestis puudutab G- ja F-energiatähis elamukinnisvara arvestuses praegu eeldatavalt pea kolmandikku 23 000 korterelamust ja kümnendikku 155 000 väikeelamust. Samas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta energiatõhususe klasse nii, et klass G tähendaks lihtsalt 14% kõige kehvemini sooja pidavaid hooneid. Seetõttu on majandusministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul raske hinnata, kui suurt osa Eesti hoonefondist Euroopa plaan puudutaks.

Pane tähele: Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta energiaklasside skaalat. Uus skaala jaguneks proportsionaalselt hoonefondi mahu suhtes ehk iga energiaklass hõlmaks umbes 14% igast hoonekategooriast.

Üürileandmisel energiamärgis kohustuslikuks

Energiavolinik Kadri Simson ütles Äripäevale, et renoveerimise jõupingutused peaksid keskenduma hoonetele, millel on suurim potentsiaal CO2 heite vähendamiseks, samuti on eesmärk leevendada energiaostuvõimetust ning saavutada laiemat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

Euroopas küpseb ka mõte keelata hoonete müük või üürile andmine, kui sel energiamärgis puudub – märgist peaks edaspidi kajastama müügi- ja üürikuulutustes, et ostja või rentija saaks teha teadlikuma valiku. See idee on Simsoni sõnul kantud murest, et kuna küttearved on üürniku kulu, võivad kõige madalamat renti maksta suutvad üürnikud sattuda elupinnale, mida ei annagi elamisväärse temperatuurini kütta.

Väljaanne Euractiv on kirjutanud, et iga liikmesriigi otsustada jääks, kas hoone peab olema renoveeritud selleks, et seda oleks võimalik müüa või üürile anda. Seega on võimalik, et renoveerimata hooned muutuvad järk-järgult turukõlbmatuks.

Komisjoni ettepanekud on praegu arutluse all Euroopa Parlamendis. “Seal on olnud kuulda erinevaid mõttearendusi, kuidas motiveerida just suurema energiatarbega hooneid renoveerima ja jõuda nullheitega hoonefondini aastaks 2050. Parlament on ka varem Euroopa Komisjoni ettepanekuid kangemaks keeranud,” märkis Simson.

Renoveerimine edeneb Eestis vaevaliselt

Riigil on praegu plaanis aastatel 2022-2027 elamute energiatõhususe suurendamisse suunata 366 miljonit eurot. Seni ei ole renoveerimistempo kiita. Tänavu kevadel-suvel ei saanud renoveerimistoetust ei üldse küsida, voor algab alles nüüd sügisel. Eelmisel aastal käivitatud väikeelamute energiatõhususe toetuse taotlemiste ja väljamaksetega aga läheb nii palju aega, et neli miljonit suunati sealt hoopis ühistranspordi dotatsioonidesse.

Kuidas renoveerida enam kui veerand hoonetest 10 aastaga

Kui 10 aasta jooksul peaks kaks madalamat klassi ümber ehitama, võib see Ivo Jaanisoo sõnul kujuneda väga kalliks.

Eestil on tunamöödunud aastast olemas hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille eesmärk on renoveerida kõik enne 2000. aastat ehitatud hoonefond 2050. aastaks. “Nagu ka sealt välja joonistus, siis peaks renoveerimistempo kasv olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. See on vajalik, et vältida väga suurt hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad,” selgitas Jaanisoo.

Eesti praeguse plaani järgi maksaks järgneva 27 aastaga kogu hoonete rekonstrueerimine 11 miljardit eurot, mis tänastes hindades võib küündida juba 15 miljardini. Selleks vajalik toetusraha oleks tänastes hindades 6 miljardit eurot.

Euroopa Komisjoni kiirplaani täitmine läheks Jaanisoo sõnul 2030. aastani riigile maksma 2-3 miljardit eurot. “Meie hinnangul on see liiga järsk hüpe,” ütles Jaanisoo. Ta ütles, et Euroopa Komisjoni ettepanek tähendaks võrreldes Eesti strateegiaga väga suurt muutust renoveerimistempos ning turg ei jõuaks sellega nii kiiresti kohaneda.

Jaanisoo sõnul on vara öelda, kuidas Euroopa plaan lõpuks realiseerub, kuid ta arvas, et tõenäoliselt jõuavad liikmesriigid kompromissini, mis võimaldab riigil lähtuda oma hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia mahtudest, tõstes neid järk-järgult järgmise kümnendi keskpaigani.

Pane tähele: KredExi rekonstrueerimistoetuste puhul saavutatakse pärast tööde tegemist üldjuhul C-energiatõhususklass. Tavaliselt on see ka kulutõhus lahendus ehk annab parima investeeringutasuvuse.

500 euro suuruse pensioniga hääletab kõik kulud maha

Aga mis siis, kui halvasti sooja pidavad hooned tõepoolest kinnisvaraturult kõrvale tõugatakse ja nendega ei saa enam tehinguid teha? Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ei pea seda stsenaariumit tõenäoliseks. Esiteks, kuidas oleks siis võimalik teha arendusi, kus ettevõtja hurtsiku ostab, et see maha võtta ja uus maja ehitada? Teiseks, sel juhul ei oleks võimalik enam vanu kortereid pangalaenu tagatisena kasutada.

Korterite omanikud on üldiselt nõus renoveerimislaenu tõttu maksma iga kuu rohkem umbes 100 eurot, aga väga palju rohkem mitte.

Toompargi sõnul on renoveerimine oluline, aga probleem on rahas. “Kui Kredex on rekonstrueerimisi toetanud, siis neile toetustele joostakse tormi, huvi on erasektoris olemas, aga raha on vähe. Energiasäästu investeerivad need, kel on raha, aga mis saab neist, kes elavad peost suhu?” küsis ta.

Septembris toimunud Rohetiigri foorumil rääkis Eesti Swedbanki juht Olavi Lepp, et korteriühistu tasemel on inimesed nõus renoveerimislaenu puhul maksma senistele kuludele juurde maksimaalselt 100-125 eurot kuus. Kui makse tuleks 200 eurot, siis ühistu lihtsalt otsusele ei jõua, sest tuleb elanikele liiga valus. Toompark ütles, et nõukogude ajal ehitatud majades elavatel pensioneerunud inimestel ei olegi oma 500eurose pensioni juures muud varianti kui kõik kulud maha hääletada.

Elamispindade renoveerimise takistuseks saab Toomparki sõnul ka vähene professionaalsus ühistutes. “Majas elamine ei peaks olema veel tagatis, et on ka kompetentsi ühistu juhtimiseks. Seal ei oskagi inimesed mõelda seda välja, mis on tõhus ja mis mitte.”

Tasub teada: Euroopa kinnisvaraomanike liit IUPI on kokku arvutanud, et Euroopa Liidus on 131 miljonit hoonet – elamuid ja mitte-elamuid. Komisjoni kava järgi peaks 2033. aastaks olema neist renoveeritud vähemalt 40 miljonit. Euroopa Liidu fondidest võiks praeguse info järgi sellele projektile jaguda toetust vähemalt 160 miljardi euro ulatuses.

Allikas:  Äripäev