Küttekulu järgmisel talvel poole väiksemaks. Korteriomanikele jagatakse tänasest 80 miljonit eurot
Korteriühistud saavad tänasest ehk 10. aprillist taotleda raha maja renoveerimiseks. Varasematel aastatel KredExi kortermajade renoveerimistoetust kasutanud ühistutes on küttekulu vähenenud enam kui poole võrra.
Avaneva renoveerimistoetusega jagatakse korterelamutele sellel aastal 80 miljonit eurot. Järgmistel aastatel veel 100 miljonit eurot, kuni eelarve lõppemiseni. Eelarve lõppeb 366 miljoni euro peal, kui toetusteks on välja jagatud 330 miljonit eurot ja renoveerimislaenudeks 36 miljonit eurot. Laenu pakutakse eelkõige maapiirkondades asuvatele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa.
Terviklikuks renoveerimiseks tasub toetust küsima minna ühistutel, kus on vähemalt kolm korterit.
Terviklikuks renoveerimiseks tasub toetust küsima minna ühistutel, kus on vähemalt kolm korterit. Elamu peab olema ehitusregistri järgi kasutusele võetud 2000. aastal või varem. Üksikute tööde jaoks antakse toetust ka uuematele elamutele. Kasutuselevõtmise aasta piirang puudub, kui toetusega tahetakse näiteks asendada korterelamu gaasi- või elektrikütteseade taastuvenergia seadmega. Samuti on KredEx valmis toetama kaugküttevõrguga ühendamist.
Toetusega on võimalik kinni maksta 30–50% tehtavate tööde hinnast. „Mida rohkem teed, seda rohkem saad,“ ütleb EAS-i ja KredExi ühendasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu toetuspõhimõtete kohta. Peale tööde mahu tõstab toetuse määra ka see, kui elamu asub väljaspool Tallinnat, Tartut või suuremaid asulaid. Toetuse määr on kõrgem väiksemates ehk kuni 18 korteriga elamutes, samuti kui elamul on muinsuskaitselised piirangud. Varasemaga võrreldes on toetusega kaetavate tööde nimekirja lisandunud lifti paigaldamine ja eeltoodetud elementidega rekonstrueerimine. Ka nende tööde puhul jagatakse toetust heldemalt. Tööde tegemiseks antakse aega 24 kuud ja ühe korra saab taotleda ka 12-kuulist ajapikendust.
Energiakriis pidi olema äratus
„Energiakriis oli kindlasti paljudele äratus, et energiasäästuga reaalselt tegelema hakata,“ ütleb Utilitase soojaettevõtete juht Robert Kitt. Möödunud sügisel viis Utilitas oma klientide hulgas läbi küsitluse ja juba siis väitsid 87%, et on soojusenergia tarbimise vähendamise võimalusi arutanud või midagi vähendamiseks teinud. Utilitase klientide andmed näitavad, et hoone täielik rekonstrueerimine vähendab küttekulusid umbes 50%. Unustada ei maksa igasse ruumi termostaadi paigaldamist. See annab võimaluse reguleerida temperatuuri. Vähendades ruumi sisetemperatuuri ühe kraadi võrra, langeb küttekulu umbes 5% ja uutes hoonetes kuni 10%, kinnitab Kitt.
Reinsalu kinnitab renoveerimisega saavutatavat suurt soojakadude võitu. KredExi tagasiside näitab, et korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb majades soojusenergia tarbimine keskmiselt 52%. Majad on aga erinevad ja mõnedes hoonetes on jõutud ka 70% säästuni. Kõik oleneb maja tehnilisest olukorrast, tehtud töödest ja meetodist ning ka elanike harjumustest, loetleb Reinsalu.
„Võita on tohutult.“
Robert Kitt, Utilitase soojaettevõtete juht
„Kõik, kellel on projektid olemas, võiksid olla stardipakul,“ soovitab Kitt ühistutele täna avanevat KredExi korterelamute renoveerimistoetuse kasutamist. „Teised võiksid alustada oma hoones kihutustööd, et saada paberid valmis järgmiseks vooruks. Võita on tohutult,“ lisab ta.
Adveni Baltimaade äri juht Juhan Aguraiuja soovitab, et kui ühistu maja tervikrenoveerimiseks võimalust siiski ei leia, tasub vähemalt soojussõlm üle vaadata. Nüüdisaegsete automaatikaseadmetega uue sõlme paigaldamine võib Aguraiuja väitel tuua soojusenergia kulude kokkuhoidu kuni 20%.
Kütte- ja jahutussüsteemi tuleb ka korrapäraselt hooldada, et küttesüsteem oleks tasakaalustatud. Neid töid ei tasu jätta küttehooaja algusesse, sest siis ongi järjekorrad töömehe palkamiseks pikad. Aguraiuja sõnul on soojussõlme vahetamisele ja tegevustega alustamisele praegu viimane aeg mõelda.
Poole väiksem küttekulu
„Kindlasti peab renoveerima,“ ütleb Sakus asuva korteriühistu juhatuse liige Tarmo Savi. Tema sõnul on nende maja üsna uus (valmis 1989. aastal), kuid küttesüsteem vajas renoveerimist. Katust oli parandatud juba kolm korda, kuid külmasildade tõttu ei lahenenud ülemiste korruste probleemid. Kaks aastat tagasi otsustati maja renoveerida. Katusele lisati uus kiht soojustust, samuti soojustati fassaad 200 mm villaga. Paigaldati soojustagastusega ventilatsioon, kõik aknad vahetati kolmekordsete pakettakende vastu, vanad betoonist rõdupaneelid asendati klaasist piirete ja avatavate rõduklaasidega, renoveeriti koridorid. Kulutati ligikaudu 700 000 eurot, millest KredEx tasus 40%. Savi möönab, et majaelanike laenumakse on varasemast suurem, kuid kinnitab, et maja küttekulu on nüüd 50–65% väiksem võrreldes sarnase soojustamata majaga. Kommunaalkulud vähenesid esialgu samuti, kuid eelmisel aastal järsult tõusnud kütte hind suurendas ka nende majas igakuiseid makseid keskmiselt 20 senti/m2 kohta.
Hinnad mõjutavad renoveerimisaktiivsust
80 miljonit eurost jätkub umbes 150 kortermaja renoveerimiseks. EAS-i ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja usub, et huvi toetusmeetme vastu saab olema kindlasti suur, kuid ta ei julge prognoosida, kui pikaks ajaks raha jätkub. Viimati anti kortermajade renoveerimistoetust 2020. aastal, kui see oli suunatud koroonamõjude vähendamiseks. Toona oli eelarve 71 miljonit eurot ja sellest jäi ligikaudu 11 miljonit eurot kasutamata. Toona oli aga peal ajasurve, sest Altraja sõnul sai otsused teha üksnes samal aastal.
„Paljud alguses esitatud taotlused võidakse kõrge euribori ja ehituse hinna tõusu tõttu hiljem tagasi võtta.“
Altraja ütleb, et seekordne toetusvoor on varasematega võrreldes teistsugune. Taotlusi võib alguses tulla palju, kuid pärast hanget ja ehitushinna selgumist on vaja ühistu liikmetel hinnata, kas reaalne laenukoormus on talutav, räägib Altraja. „Paljud alguses esitatud taotlused võidakse kõrge euribori ja ehituse hinna tõusu tõttu hiljem tagasi võtta.“
Pank hinnatõusus praegu suurt probleemi ei näe. Vastupidi, üha rohkem korteriühistuid kasutab praegust ehitusmaterjalide hinna langust ja plaanib taas aktiivselt renoveerimist, arvab Coop Pangas korteriühistute laenudega tegelev ärikliendisuhete juht Villi Hunt. „Nagu igal kevadel on ka sellel aastal esimeste päikesepaisteliste ilmadega suurenenud korteriühistute pöördumiste arv saada pangast laenu kortermaja renoveerimiseks,“ väidab ta. Hundi sõnul on praegu eelisseisus korteriühistud, mis on renoveerimisplaanid korteriomanikega juba läbi rääkinud ja protokollinud otsused ühistu talvistel üldkoosolekutel. Protsessi aitab kiirendada ka ehitustöödeks vajalike hinnapakkumiste olemasolu. „Eeltöö teinud ühistutel kulgeb laenu saamine palju kiiremini ja nad võivad ehitustöödega varem alustada,“ lisab Hunt.
Mida on vaja selleks, et taotleda pangast kortermaja renoveerimiseks laenu
Tagatis
- Varaliste õiguste pant korteriühistu liikmete kohustustele
- KredExi käendus, eraisiku või juriidilise isiku käendus, tähtajaline hoius või hüpoteek kinnisasjale
Laenu taotlemiseks vajaminevad dokumendid
- Laenutaotlus pangale
- Korteriühistu üldkoosoleku protokoll, kus on fikseeritud otsus laenu võtmise kohta. Protokolli juures peab olema ka üldkoosolekul osalenud liikmete registreerimisleht.
- Viimase kahe majandusaasta aastaaruanded. Samuti poolelioleva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali lõpu seisuga
- Tehtavate tööde lühikirjeldus, eelarve, ajakava, ehituspakkumiste koopiad, vajaduse korral projektid ja ehitusluba
- Aruanne viivisevõlaga korterite kohta
- Väljavõte korteriühistu maksekonto(de)st vähemalt viimase kuue kuu kohta
- Kinnisturaamatu väljavõte korteriomanike kohta
- Majandamiskava, kus on ka taotletav laen
- Suuremate teenuseosutajate viimased arved, mis näitavad võla puudumist
- Vajaduse korral ehitise ekspertiis või energiaaudit
Allikas: Coop Pank
Euribor sunnib makseid muutma
Euribori mõjusid ei saa siiski jätta tähelepanuta. Laenuraha kasutavad korteriühistud peaksid kiiresti muutuva euribori tingimustes Hundi sõnul kindlasti üle vaatama remondifondi suuruse ja laekumised. „Praeguses olukorras tasub kõige tähelepanelikum olla korteriühistutel, kelle remondifond pandi paika enne euribori hoogsat tõusu. Nemad peaksid laenu kuumakset võrdlema igakuiselt remondifondi kogutava summaga. See annab kiirelt selguse, kas remondifondi on vaja teha korrektiive,“ jagab Hunt soovitusi. Ühistud peavad laenuperioodil koguma korteriomanikelt 20% suuremat remondifondi, kui kulus lepingu sõlmimise ajal laenumaksete teenindamiseks.
Hunt nõustub, et remondifondi korrigeerimine on suur ülesanne, sest euribori täpset liikumist on väga raske ennustada. Remondifondi maksete muutumisest ettekujutuse andmiseks toob Hunt näite. Võrreldes ajaga, kui euribor oli 0%, tuleb 3,5% euribori korral ühistul tasuda laenu teenindamiseks 45% suuremaid makseid. Kui 0% euribori korral kogus ühistu korteriomanikelt iga kuu remondifondi 64 senti ruutmeetri kohta, siis 3,5% euribori korral tuleb iga ruutmeetri kohta koguda juba 92 senti. Hunt rõhutab, et see on väga üldine arvutus, kus ei ole arvesse võetud muid laenumakseid mõjutavaid näitajaid: laenujääki, laenu tagasimakse tähtaega jms.
Korterelamute renoveerimistoetust on KredEx väljastanud 2009. aastast. Selle aja jooksul on toetust jagatud kokku 255 miljonit eurot, mille eest on korda tehtud 1378 maja.
Eesti inimene uue küttehooja pärast ei muretse
Uueks küttehooajaks valmistub kõigest kolmandik Eesti inimesi, kolmandik ei muretse ja kolmandik ei ole sellele veel mõtlemagi hakanud, väidab Citadele pank.
Citadele panga Balti riikides tehtud küsitluse tulemustest selgus, et laias laastus jagunesid Eesti inimesed kolmeks: 28% märkis, et pole uuele küttehooajale veel üldse mõelnud, teine 28% arvas, et kütteperiood ei valmista neile raskusi ja lisaks hindas 9% vastanuid, et järgmise kütteperioodi arved ei tule nii suured. 32% vastas siiski, et mingil moel nad ikka valmistuvad.
Kõige rohkem ehk 17% vastanuid ütles, et valmistuvad kütteperioodiks raha säästes. 8% plaanib oma maja soojustada, 4% vahetab välja küttesüsteemi ja samuti 4% kavatseb kodumasinad välja vahetada tõhusamate vastu.
Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen märgib, et kindlasti väärib tõsist kaalumist, kas valmistuda uueks kütteperioodiks suuremal määral kui lihtsalt raha säästes. „Maja täiendav soojustamine, küttesüsteemi vahetamine, efektiivsemate kodumasinate kasutamine – kõik need on asjad, mis annavad ju pikema finantsilise efekti. See pole investeering järgmiseks küttehooajaks, vaid ka kõikide järgnevate jaoks,“ selgitab Hakiainen. „Tegelikult me ju ei tea, mis saab gaasi või elektri hinnast kahe või viie aasta pärast.“
Balti naabritega võrreldes plaanivad Eesti inimesed vähem valmistuda. Kui Eestis valmistub uueks küttehooajaks 33% inimesi, siis Lätis 44% ja Leedus 42%.
Allikas: Delfi Ärileht
