Rahvaloendus: keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise

Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.

Elamutüüp on tugevas seoses inimese vanuse ja eluetappidega. On selgelt näha, et eramajas elavate noorte osakaal väheneb ja korteris elavate osakaal suureneb järsult pärast inimese täisealiseks saamist, kuna noored lähevad linnadesse õppima ja elama, kirjutab statistikaamet pressiteates. Pärast 35. eluaastat eramus elavate inimeste osakaal mõneks ajaks suureneb ning pärast 50. eluaastat hakkab see taas vähenema.

Enam kui poolest miljonist leibkonnast elab eramajas 154 422 ehk 27,5%. Nendesse leibkondadesse kuulub 390 855 inimest ehk veidi üle 29% Eesti elanikest. Võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega on eramajades elavate leibkondade osakaal kasvanud 0,7 protsenti.

Korterites, sh ridaelamutes ja paarismajades elab kokku 67,9% Eesti elanikest. Lisaks eelmainituile elab 1,6% elanikest ühiseluruumides, näiteks hooldekodud, ühiselamud ning 1,2% muudes elamuüksustes või mitteelamutes. Vaadates andmeid leibkonna asemel üksikisiku tasandilt, selgub, et enam kui pool Eesti elanikkonnast ehk kokku 689 204 inimest elab linnas korteris.

Kümnest inimesest seitse elab leibkonnaliikmele kuuluvas eluruumis

Ligi 72% elanikkonnast elab sellises eluruumis, mille omanik on mõni leibkonna liikmetest. Eluruumi üürivate inimeste osakaal on veidi üle 18%. Kõige vähem omavad isiklikku eluruumi üheliikmelised leibkonnad. Peamiselt seetõttu elabki üüripindadel kõige enam üksinda elavaid inimesi.

Kõige rohkem oma eluruumi omanikke on ida-virumaalaste seas – seal elab pea 75% endale või leibkonnaliikmele kuuluvas kinnisvaras. „Tulemus on ootuspärane, arvestades, et Ida-Virumaal on peamiselt vanemad kortermajad ja keskmisest vanem elanikkond ning maakonna väljaränne ületab sisserännet, kuid just uute elanike juurdevool on üks peamisi üürituru mõjutajaid,“ lausus Trasberg. Ta lisas, et teises äärmuses on mõnevõrra üllatuslikult Viljandi maakond – seal on suhteliselt kõige vähem inimesi 69%, kes elavad leibkonna omandis olevas eluruumis. Eraldi võetuna on veelgi väiksem eluruumi omanike osakaal Tallinnas ja Tartus – vastavalt 68,6% ja 67,8%.

Vett jagub korterites pea kõigile, eramajades neljale viiest.

2021. aasta loenduse järgi on veevarustus olemas 94%, pesemisvõimalus 93% ja tualettruum 92% elanikest. Keskküttega eluruumis elab 71% elanikest. 99% kortermajade elanikest on varustatud vee ja tualetiga, 97% on pesemisvõimalus.

Eestis on pea 27 000 leibkonda, kel puuduvad eluruumis pesemisvõimalused, neist 5000 on alaealistega leibkonnad. Ilma tualettruumita peab läbi ajama 49 000 leibkonda, kellest omakorda 9000 on alaealistega leibkonnad.

Eestis on 557 146 asustatud tavaeluruumi, mis paiknevad enam kui 180 000 hoones.