Riik jagab oktoobris kortermajade renoveerimiseks 185 miljonit eurot

Riik avab oktoobris rekordilise korterelamute renoveerimise taotlusvooru, kus kortermajade kordategemise jagatakse kokku 185 miljonit eurot. Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on järgmiseks neljaks aastaks majade kordategemiseks olemas ligi pool miljardi eurot. Tänaseks on renoveeritud kümnendik Eesti kortermajadest.

Korteriühistu juht Marge Kõrvits ütles, et täieliku uuenduskuuri läbinud majas on elukvaliteet tunduvalt tõusnud. Lisaks on EISA toetusmeetme abil korrastatud majas vähenenud küttekulud.

“Sellesse meetmesse saamise tingimus oli, et energiasääst kindlasti tekiks. Ma võin öelda, et kui 2023 jaanuaris, mis oli päris külm, oli meie maja küttearve 2600 eurot, siis jaanuaris 2024 oli 1400 eurot. Nii et ilmselgelt on sääst juba küttearvete pealt,” lausus Muldvalge 1 korteriühistu juhatuse liige Marge Kõrvits.

Kuna ehitusturg on madalseisus, siis renoveerimine pole eriti kallimaks läinud, ütles Balti Vara müügijuht Kristjan Soomets. Nõudlus kortermajade renoveerimise vastu on endiselt väga suur.

“Kindlasti kordades suurem kui see, mis turule tuleb. Peamine probleem on toetustmeetme hüplikkus – kui seda ei suudeta lahendada, siis tekib ikkagi pudelikael iga toetusmeetme alguses, on see siis nobedate näppude voor või loositõmbamine või mis iganes,” lausus Soomets.

Teisipäeval taristuminister Vladimir Sveti poolt allkirja saanud uus toetusvoor peaks rahastamise ebaühtlust muutma. Euroopa Liidust saadav 185 miljonit  eurot on Sveti sõnul alles rahastamise esimene etapp.

“Kui me vaatame struktuurfonde, CO2 raha, õiglase ülemineku fondi ja sotsiaalset kliimafondi, nende nelja allika peale meil on järgmise nelja aasta kohta peaaegu pool miljardit ette nähtud hoonete renoveerimiseks. Ja meie lootus on see, et seda stabiilsust, mida, meile tundub, suudame tagada korteriühistutele ja ehitusturule, õnnestub tulevastel valitsustel teha ka alates aastast 2028, 2029 ja nii edasi,” ütles Svet.

Lisaks algavale voorule on järgmisel kolmel aastal renoveerimiseks raha 80 kuni 90 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on 30–50 protsenti ja see on suurem majanduslikult raskemates piirkondades. Ida-Virumaal on see koguni 70 protsenti. Renoveerida on veel väga palju hooneid.

“Me oleme arvestanud nii, et umbes 14000 kortermaja tuleb terviklikult renoveerida aastaks 2050. Tehtud on toetustega üle 1600 korterelamu,” ütles kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Allikas: err.ee