Teadlane: 10 aasta eest vahetatud aknad on tänapäeva mõistes kõlbmatud
Kümme aastat tagasi paigaldatud head uued aknad on tänapäeva mõistes täiesti kõlbmatud ja raiskavad energiat, ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor akadeemik Jarek Kurnitski, kommenteerides Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiatõhususe parandamiseks.
Euroopa Liidu eesmärk on Kurnitski sõnul kahetasemeline: pikk plaan on muuta hooned energiatõhusaks aastaks 2050, aga praeguse sõja ja energiakriisi tingimustes on vaja lisasäästu, sest energiakokkuhoid on esimene asi, mis energiajulgeoleku puhul aitab.
See tähendab, et tuleb teha väiksemaid remonte, millega hoonete energiatõhusust järk-järgult parandada.
“Loodetakse, et neid väiksemaid parandusi on võimalik teha suuremas mahus, suuremas arvus hoonetes,” selgitas ta.
15 protsenti meie kõige kehvemas seisukorras olevatest hoonetest kuuluvad uue energiamärgise skaala järgi viimasesse ehk G-klassi. Aastaks 2030 peaks see olema ühe või kahe astme võrra paremaks tehtud, viidud need hooned E-klassi tasemele.
Näiteks kui majale on kümne aasta eest pandud head uued aknad, siis tänapäeva mõistes on need Kurnitski sõnul täiesti kõlbmatud.
“Need raiskavad hirmsat moodi energiat. Need olid kahe klaasiga pakettaknad, praegu räägime aga kolme-nelja klaasiga pakettakendest, millest läheb palju vähem soojuskadu välja. Hoonete energiatõhususe areng on olnud lihtsalt meeletult kiire ja loomulikult suruvad kõrged energiahinnad väga palju peale. Akende vahetamine just ajaloolistes hoonetes on väga lihtne meede, mis on suhteliselt kiiresti teostatav, suhteliselt soodne ja millel on hea tulemus,” tõdes ta.
Kui keegi tahab oma kodus juba enne järgmist talve midagi teha, et oma kodu energiasäästlikumaks muuta, soovitas Kurnitski gaasiküttega hoonetes minna üle kas kaugküttele või soojuspump paigaldada, vajadusel aknad vahetada, seina või katust soojustada ning soojustagastusega ventilatsiooniagregaat paigaldada, et mitte välisõhku kütta.
“Kõike seda korraga kindlasti enne talve ei jõua, aga tuleks teha plaan, mis järjekorras neid meetmeid teha ja vaadata, kust saab selleks mingit toetust, sest riik ei tohi siin inimesi üksi jätta ja komisjoni ettepanekutes on pikad nimekirjad rahastusmeetmetest, mis peaks olema kõikides riikides saadaval, et inimesed hakkaksid ka reaalselt neid asju tegema,” ütles akadeemik.
Ta rõhutas, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa kedagi neid asju tegema sundida, vaid inimestele tuleb pakkuda häid meetmeid.
Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepanekud muuta hoonete energiatõhususe direktiivi, muu hulgas tahetakse kasutusele võtta kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid.
Komisjoni ettepaneku järgi peaksid eluhooned olema kümmekonna aasta pärast olema vähemalt D-klassi energiatõhususega. Direktiivi kaugem eesmärk on aastaks 2050 jõuda Euroopa Liidus nullheitega hoonefondini.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: err.ee
