Tehaseline renoveerimine on korteriomanike otsustada

Inimesed teevad oma kodusid korda, et parandada elutingimusi. Tehaseliselt renoveerides saab kortermaju korda teha kiiremini ja kvaliteetsemalt ning elanikele mugavamalt. Ja mõnikord ka soodsamalt.

Aga päris kindlasti Eesti-meelselt, sest soojustuselemente, millega renoveeritakse, valmistavad Eesti tootjad Eesti puidust ning need lahendused on Eestis välja töötatud. Nüüdseks on Eestis niiviisi renoveeritud paarkümmend kortermaja.

Tehaselise renoveerimise eeliseks on, et seda tööd saab teha aastaringselt ning suur osa lärmakast ning tolmurikkast tööst tehakse ära tehases. Maja ümber toimuvad tööd kestavad maksimaalselt kuu ja renoveerimise ajal saavad elanikud oma igapäevast elu elada ega pea välja kolima.

Tehases toodetud lisasoojustuselementide paigaldus ei vaja tellinguid ega sega isegi kodukontoris töötajaid. Kõige enam häirivad võib-olla aknapalede jupikaupa viimistlemine ning ventilatsioonitööd. Kui tehakse korda küttesüsteem, siis ka selle tarbeks aukude puurimine on mürarikas.

Hea sisekliima nimel

Tehaselise renoveerimise tulemuseks ongi hea sisekliima ning kauni ja isikupärase fassaadiga hoone, hallile majale saab rõõmsa väljanägemise anda erinevate värvitoonide ja pinnakatetega. Lisaboonusena saab lodžad eest kinni ehitada ja muuta need osaks köetavast eluruumist. Siin on aga üks konks – tavaliselt on lodžad korteriühistu ühisomand ning kui need muuta köetavaks ruumiks, võib korteri pind suuremaks muutuda. See võib aga tuua veidi suurema arve, kui korteriühistu kulud arvutatakse korteri pinda silmas pidades.

Kuigi suuremas mahus on meil tehaseliselt renoveeritud vaid paar aastat, saame teha ka pikemaid analüüse, sest esimene tehaseliselt renoveeritud kortermaja valmis Eestis aastal 2017. See on pereühiselamu Akadeemia tee 5a Tallinna Tehnikaülikooli linnakus. Sellest ajast saadik on metoodikaid parandatud ja täiendatud, ennekõike soojustuselementide kinnitamise ja liidete osas.

Ehituslikult on hoone suurepärane – sellel ei ole isegi tavapärase renoveerimise kõrvalmõjusid (nt praod viimistluses, deformeerunud aknalauad vms). Ettenägematuks eripäraks osutus kasutajaprofiil. Elanikke on selles hoones tavapärasest rohkem ning see mõjutab ka sisekliimat ja veekasutust. Ka on elanikud harjunud hoidma aknaid lahti hoolimata sellest, et korterites on esmaklassiline automaatikaga juhitud sisekliima. Ja ilmselt on lõunamaistest riikidest pärit tudengite eripäraks see, et keskmine toatemperatuur on 24–25°. Samas toatemperatuuri tõstmine paari kraadi võrra toob kaasa küttearve tõusu 10–20% ulatuses.

Siiski arvame, et Akadeemia tee pereühiselamu standardkasutusest eristuv kasutajaprofiil ei ole ülekantav tavalisele kortermajale. Viimases on kasutajaprofiil (elanike arv korteris, ruumi temperatuur, veekasutus jms) suure tõenäosusega stabiilne ning prognoositav.

Hind liigub alla

Trend on pigem odavnemise suunas, aga vaid siis, kui tekib rohkem tellijaid ning seeläbi suurenevad ka tootmismahud ja kogutud info hulk erinevate hoonetüüpide kohta. Võrdluseks – tavarenoveerimine (ehk käsitsitöö) ei lähe odavamaks. Reaalsus on see, et tehaselisel renoveerimisel võetakse iga kortermaja kui eraldi ülesannet. See tähendab, et iga maja tuleb individuaalselt läbi projekteerida ning testida konstruktsioonide vastupidavust, sest ehituskvaliteet on väga erinev. Ja kuigi kortermajad tunduvad samasugused, võib nende seisukord olla ehituslikult vägagi erinev.

Hinda võib mõjutada ka asukoht – maapiirkondades on kortermajad sageli väga hajutatud, sestap on sinna jõudmine mõnevõrra kallim. Juba transpordikulu on märkimisväärne. Samas on väikeasumites ühetaolisi paarikorruselisi elumaju koos rohkem ning viie-kuue maja samaaegne renoveerimine võib tähendada ka soodsamat hinda. Näiteks on püsikuluks projekteerimine ja ehitustööde korraldamine, mis suurema arvu korterite peale jagades teeb korteriomanikule väiksema summa. Lisaks toob hinnaerinevuse sisekliima ja ventilatsiooniseadmete hind – ka see tuleb suuremale majale ühe korteri kohta soodsam.

Abi saab ka KredExi toetusmeetmest, mis on kuni 50% abikõlbulikest renoveerimisega seotud kuludest ja Ida-Virumaal võib see olla isegi kuni 70%.

Võtmeisikuteks on korteriomanikud ise, kes peavad omavahel kokku leppima, et renoveerimine ära teha. Siis on tarvis hoone seisukorda uurida, kaasata geodeedid või ehituskonstruktsioonide ja tugevusarvutuse spetsid, betooni- või telliseuurijad. Seejärel tuleb projekteerimisfaas ja renoveerimine.

Kõige mõistlikum on, kui projekteerija, soojustuselementide tootja ning paigaldaja oleksid ühiselt ühe peatöövõtja veetavas hankes lepinguosalisteks. Muidu peab tellija korraga suhtlema mitme erineva töö tegijaga ning vastutuspiire on keeruline kokku leppida.

Tehases toodetud lisasoojustuselementide kasutusiga on 50 aastat, pärast seda saab need uute vastu välja vahetada. Maha võetud elemente võib kasutada näiteks muudes ehitistes (nt kuurid või garaažid) või moodulelamute rajamisel. Meie usume aga kindlasti, et tehaseline renoveerimine on kvaliteetsem ning peab kauem vastu.

Inimestel tuleb leppida sellega, et renoveerimisega ei ole võimalik saavutada väga suurt kulude kokkuhoidu, sest uute asjade ostmine on alati kallis. Et saada inimväärne elukeskkond, on vaja investeerida sisekliimasse. Sobiva sisekliima saavutamiseks tuleb renoveerimist teha koos muude kaasnevate töödega ning see pole väike kulu.

Kui elame või töötame renoveerimata majades, siis hingame sisse õhku, mis võib põhjustada mitmesuguseid tervisehädasid. Seda nimetatakse haige maja sündroomiks – inimesed haigestuvad, sest sisekliima hoones on vilets. Renoveerimisjärgsete tulude hulgas on ka värske õhk, sobiv niiskus ja temperatuur korteris – enne põhjalikku renoveerimist seda seal polnud.

Topeltkanalisatsioon

Tehnikaülikooli renoveeritud pereühiselamus on ulmelisena tunduv topeltkanalisatsioon ja hallvee soojustagasti, mida teiste kortermajade renoveerimisel seni pole ehitatud. Selle süsteemiga saab köögi ja vannitoa olmereoveest (nn hallveest) võtta välja soojuse ja suunata selle hoones uuesti kasutusse. Kasulik on see siis, kui on suurem kortermaja. Näiteks kümne korteriga maja on selleks liiga vähese veekasutusega ja pigem oleks mõistlik panna katusele päikesepaneelid. Hallvee soojustagastuse süsteem sobib kindlasti aga näiteks suurematesse korterelamutesse, hotellidesse, spaadesse ja spordihallidesse, kus on palju sooja vee kasutamist.

Allikas: Maaleht