Osa korteriomanikke võivad riigi renoveerimistoetusest ilma jääda 

Osa korteriomanikke võivad ülipopulaarseks osutunud riigi rekonstrueerimistoetusest ilma jääda.

Uue renoveerimistoetusega jagati möödunud nädalal korterelamutele 80 miljonit eurot. Toetus oli niivõrd populaarne, et kõigest ühe tööpäeva lõpuks oli taotluste maht ületatud ja esimese vooru raha otsas. Veel ei ole selge, kas ülipopulaarseks osutunud toetusvoor sel aastal uuesti avatakse.

Järgmistel aastatel on kavas aga jagada veel 100 miljonit eurot, kuni eelarve lõppemiseni. Eelarve lõppeb 366 miljoni euro peal, kui toetusteks on välja jagatud 330 miljonit eurot ja renoveerimislaenudeks 36 miljonit eurot. Laenu pakutakse eelkõige maapiirkondades asuvatele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa.

Terviklikuks renoveerimiseks tasub toetust küsima minna ühistutel, kus on vähemalt kolm korterit, ning elamu peab olema ehitusregistri järgi kasutusele võetud 2000. aastal või varem. Üksikute tööde jaoks antakse toetust ka uuematele elamutele. Kasutuselevõtmise aasta piirang puudub, kui toetusega tahetakse näiteks asendada korterelamu gaasi- või elektrikütteseade taastuvenergia seadmega. Samuti on KredEx valmis toetama kaugküttevõrguga ühendamist.

Varjatud klausel

Nüüd aga selgub, et osa korteriomanikke võivad isegi enese teadmata toetusest ilma jääda.

Toetuse määrus näeb nimelt ette, et riigilt ei saa raha need korteriomanikud, kelle kaaskorteriomanike hulgas on juriidiliste isikute osakaal 20% või rohkem. Suuresti määrab 20-protsendiline osakaal selle, kui suur on korterelamu kasulik pind. Näiteks, kui majas on viis korterit ja nendest rohkem kui üks on ostetud osaühingu alt (mis on üsna tüüpiline juhtudel, kui renditakse välja mitmeid üürikortereid), siis tähendab see seda, et ühistu toetust ei saa. Teisisõnu peab 80% tervikust ehk hoone korteriomanditest olema füüsiliste isikute omandis.

Pole teada, palju selliseid kortereid üle Eesti on. Tõenäoliselt selgub toetusest ilmajäänute arv alles siis, kui riik hakkab taotlejaid põhjalikumalt analüüsima.

Veelgi olulisem on aga see, mis võib juhtuda maapiirkondades. Seal võib määrus tekitada väga ebavõrdse olukorra, sest tihtilugu ongi linnast väljas just väiksemad, 8–18 korteriga hooned. Seega piisab maal edaspidi riigi rekonstrueerimistoetusest ilmajäämiseks sellest, kui kohalik omavalitsus (KOV) ostab või saab pärimise teel kortermajja 1–2 korterit. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa korteriomanikud otsustada, kes nende kortermajja korteri ostab.

Olukorda kommenteeris Ärilehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kõneisik Kadri Laube, kelle sõnul peab rahastusallikale vastavalt toetusmeetme tingimusi seades järgima Euroopa Liidu struktuurifondide (2021–2027) perioodi vahendite kasutamise reegleid.

Ta lisas, et ka varasemates taotlusvoorudes pidi olema juriidiliste isikute osakaal väiksem kui 20%, siin varasemaga võrreldes muudatusi ei ole. Laube selgitas, et toetuse määruses on ette nähtud, et 80% korteriomanditest peab kuuluma füüsilistele isikutele seetõttu, et toetusmeede peab minimeerima riigiabi andmisega seotud riskid. Ka osaühing ja kohalik omavalitsus võivad olla korterelamus olevate korterite omanikud, kui jäävad 20% sisse.

Laube andis lootust, et tulevikus määrust muudetakse. „Euroopa Komisjon on muutmas riigiabi reegleid, mistõttu on vaja uut analüüsi. Ei saa välistada, et tulevastes taotlusvoorudes on võimalik seda põhimõtet täpsustada. Näiteks eeldusel, et KOVile hakatakse andma riigiabi, kui konkreetse KOVi puhul riigiabi määr just täitunud ei ole,“ põhjendas ta.

Maapiirkondade ebavõrdse seisu kohta sõnas Laube, et enamik, kes aprillis välja kuulutatud voorus toetusele taotluse tegid, tuli väljastpoolt suuremaid linnu. Siinkohal tekib aga küsimus, et võib-olla polnud korteriomanikud lihtsalt teadlikud, et määruses on varjatud klausel, mis võib nad toetusest ilma jätta.

Möödunud nädalal lõppenud taotlusvooru raames esitati kõige rohkem taotlusi Lõuna-Eestist. Kuigi enamik korterelamuid asub Harjumaal, polnud taotlemine sugugi Harjumaa- ja Tallinna-keskne. Linnade võrdluses esitati Tallinnast 12 taotlust, kuid kohe 11 taotlusega järgnes Paide ning 10 taotlusega Viljandi, Võru ja Pärnu. Taotlusi jagus ka Saare- ja Hiiumaale. Maakondadest tuli kõige enam taotlusi Tartumaalt (30), järgnes Viljandimaa (29) ja Lääne-Virumaa (26).

Ainus maakond, kust taotlusi ei esitatud, oli Ida-Virumaa.

Kredexi andmed:

Keskmine taotletav toetuse summa oli lõppenud voorus 494 000 eurot ja keskmine tööde kogumaksumus 1,1 miljonit eurot.

Kogu vabanenud raha, mis tuleb nõuetele mitte vastanud taotluste tagasilükkamisest või ühistute loobumisest, suunatakse järgmisse vooru.

Esimese toetusvooru raames pakutavast 80 miljonist eurost jätkub umbes 150 kortermaja renoveerimiseks.

Viimati anti kortermajade renoveerimistoetust 2020. aastal, kui see oli suunatud koroonamõjude vähendamiseks. Toona oli eelarve 71 miljonit eurot, millest jäi kasutamata ligikaudu 11 miljonit eurot.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja ütles hiljuti Ärilehele, et seekordne toetusvoor on varasematega võrreldes teistsugune. Taotlusi võib alguses tulla palju, kuid pärast hanget ja ehitushinna selgumist on vaja ühistu liikmetel hinnata, kas reaalne laenukoormus on talutav, räägib Altraja. „Paljud alguses esitatud taotlused võidakse kõrge euribori ja ehituse hinna tõusu tõttu hiljem tagasi võtta.“

Allikas: Delfi Ärileht