Vanemates kortermajades elavaid inimesi varitseb kulukas häda

Korteri tervikrenoveerimise korral tuleks kindlasti vahetada ka torustik, kuid praktikas teeb selle asjaolu probleemseks üks tüütu tõsiasi.

TalTechi teadlaste analüüsist selgub, et Eesti suurte magalarajoonide kortermajadele 1960–1970-ndatel paigaldatud metalltorustik vajab hädasti vahetust, sest selle kasutusiga hakkab lõppema ning lekkeid, õnnetusi ja purunemisi tuleb aina sagedamini ette. Hoolimata ehitustööde kõikuvast kvaliteedist on torustikud isegi suhteliselt hästi ja kaua vastu pidanud, ütles Eesti korteriühistute liidu tegevjuht Andres Jaadla.

„Väga tihti on nii, et rooste teeb aegamööda torustikule kahju, kuid väikest leket ei pruugita majas avastadagi, enne kui veekahju on juba väga suur. Meie soovitus on korrapäraselt maja torustikke kontrollida ja hooldada,“ tõdes Jaadla.

Jaadla sõnul on torustike remontimine ja korrashoid tavaliselt korteriühistu jaoks jõukohane ehk neid saab teha omavahenditega. „Juhul kui majas on toimiv korteriühistu, siis reeglina on ka torustikud olnud korrapäraselt hooldatud. Siiski, nii nagu ka teadlased osutavad, hakkavad omaaegsed torustikud jõudma oma elukaare lõppu.“ Jaadla lisas, et nende terviklik väljavahetamine muutub korteriühistute jaoks järjest aktuaalsemaks.

Korterite tervikrenoveerimise korral tuleks kindlasti vahetada ka torustik, kuid praktikas teeb selle asjaolu probleemseks tõsiasi, et vahepeal on oma korterit remontinud omanikud torustiku kinni ehitanud, katnud selle näiteks kipsplaadiga ega taha ümberehituseks töömehi korterisse lubada. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta aga kõigile ühistu liikmetele. Kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse kütte-, vee- või mõni muu omanike üldkasutuses olev tehniline süsteem renoveerida, peavad omanikud lubama otsust täita.

Jaadla möönis, et juhul kui korteriomanik tööde tegemist ei võimalda, on sissepääs võimalik saavutada kohtuasja algatamise kaudu. „Üldjuhul on vaidlused siiski ühistusisese lahenduse leidnud, torustike vahetamise võimaldamiseks on ühistud kohtusse pöördunud vaid üksikutel juhtudel,“ ütles ta.

Renoveerimistoetus

Uue renoveerimistoetusega jagati aprilli algul korterelamutele 80 miljonit eurot. Toetus oli niivõrd populaarne, et kõigest ühe tööpäeva lõpuks oli taotluste maht ületatud ja esimese vooru raha otsas. Tõenäoliselt avatakse ka uus taotluste voor.

Järgmistel aastatel on kavas aga jagada veel 100 miljonit eurot, kuni eelarve lõppemiseni. Eelarve lõppeb 366 miljoni euro peal, kui toetusteks on välja jagatud 330 miljonit eurot ja renoveerimislaenudeks 36 miljonit eurot. Laenu pakutakse eelkõige maapiirkondades asuvatele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa.

Terviklikuks renoveerimiseks tasub toetust küsima minna ühistutel, kus on vähemalt kolm korterit, ning elamu peab olema ehitusregistri järgi kasutusele võetud 2000. aastal või varem. Üksikute tööde jaoks antakse toetust ka uuematele elamutele. Kasutuselevõtmise aasta piirang puudub, kui toetusega tahetakse näiteks asendada korterelamu gaasi- või elektrikütteseade taastuvenergia seadmega. Samuti on KredEx valmis toetama kaugküttevõrguga ühendamist.

Allikas: Delfi Ärileht