Kortermajade elanikud võivad veel tänavu saada lisaraha elamu remontimiseks

• 330 miljonit eurot euroliidu raha on renoveerimiseks kasutada 2027. aastani.
• 80 miljonit eurot jagas KredEx aprilli alguses kortermajade rekonstrueerimiseks.
• 150–200 korterit saab 80 miljoni euroga korda teha.
• 300 korterit aastas on tippajal Eestis rekonstrueeritud.
• 14 000 kortermaja on vaja korda teha 2050. aastaks.

Kortermajade renoveerimine januneb raha järele.

Sadu miljoneid eurosid Euroopa raha on selleks olemas, kuid kätte seda ei anta.

Soovimatu hinnatõusu vältimiseks ei tohi ehitusturgu koormata.

Õrn lootus lisatoetuseks siiski sellel aastal püsib.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis aprillis uuring, mis üritas välja selgitada, mis takistab kortermajade kiiret renoveerimist. Kiire vastuse sellele küsimusele andis tegelikult juba aprilli alguses avatud KredExi kortermajade täieliku renoveerimise toetuse taotlusvoor. Raha on juurde vaja. 80 miljonit eurot toetusraha oli juba esimese tööpäeva lõpuks taotlustega kaetud. Euroopa Liidust on Eestile 2027. aastani korterelamute renoveerimiseks ette nähtud 330 miljonit eurot, kuid esialgu ei jagata sellest summast rohkem raha välja.

Korteriühistud olid tänavust toetusraha taotlusvooru oodanud poolteist aastat. Olukord, kus 80 miljonit eurot toetusraha saab taotlustega kaetud mõne tunni jooksul, näitab, et korteriühistute tung majad korda teha on väga suur, tõdeb Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Tema sõnul on soovijaid rohkem, kui praegune toetusraha maht suudab katta. „Kortermajade elanikud panustavad 1,5–5 aastat maja renoveerimise ettevalmistusse nii aega kui ka raha ja loomulikult on väga kurb, kui toetusrahast siiski ilma jäädakse,“ tõdeb Mardi.

Toetust said kiiremad

Toimetuse poole pöördus nördinud korteriühistu juht, kes ei osanud arvata, et hommikul avatud toetusraha jagamine käib põhimõttel „kes ees, see mees“. Tema arvestus oli, et teeb päeval oma palgatööd ja õhtul koju jõudes esitab rahulikult arvutist toetustaotluse. Paraku oli selleks ajaks kõik juba lõppenud.

KredEx oli teadlik, et läheb rabamiseks. Võidujooksu vältimiseks ei olnud aga midagi teha.

KredEx oli teadlik, et läheb rabamiseks. Võidujooksu vältimiseks ei olnud aga midagi teha. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu ütleb, et konsultantide ja turuosaliste tagasiside põhjal oli teada, et paljud tublid ühistud, nii väiksed kui ka suured, nii linnades kui ka maal, olid ettevalmistustöö teinud ja ootasid ühtviisi tööde tegemiseks toetust. Ta arvab, et suurt eeldatavat huvi arvestades oli õiglane anda kõigile kaua vooru oodanud ühistutele võrdne võimalus ajalise järjekorra alusel. „Ükskõik milline kriteerium või valiku alus oleks tundunud ebaõiglane neile, kes poleks toetust saanud. Arusaam õiglusest sõltub praegu sellest, kas kaheksa tunni jooksul esitati taotlus või mitte,“ lisab Reinsalu.

oetusmahu suurendamine pole ka võimalik. Suurem hulk toetusi tekitab olukorra, kus mitusada ühistut oleksid ühel ajal saanud toetust ja hakanud korraldama ehitushankeid. See koormab väikese turu üle ja tõstab märgatavalt ehitushindu, selgitab Reinsalu. Tema sõnul on probleem hoopis selles, et renoveerimises puudub järjepidev rahastus. Tekivad paariaastased pausid, millal toetust ei jagata. Ükskõik milliste kriteeriumite alusel uuesti toetust jagades ei saa seda kõik kohe ja tekib rahulolematus. Edaspidistes toetusvoorudes võidakse kaaluda teatud summade broneerimist piirkondadele, kus kinnisvara väärtus ja sissetulekud on väiksemad. See aiataks probleemsematel piirkondadel hõlpsamini toetuseni jõuda.

Edaspidi rohkem toetusraha

Eestil on vaja 2050. aastaks korda teha 14 000 korterelamut, et jõuda elamute energiatõhususega Euroopa Liidus seatud eesmärgini. Praeguse renoveerimistempoga me eesmärgini ei jõua.

Edaspidistes toetusvoorudes võidakse kaaluda teatud summade broneerimist piirkondadele, kus kinnisvara väärtus ja sissetulekud on väiksemad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo nõustub, et eesmärgi täitmiseks tuleb tõepoolest renoveerimismahtu suurendada. Üleöö aga ei saa mahte mitmekordistada. „Peale ajutist seisakut taas käimatõmmatud renoveerimislaines võtab tempo ülessaamine ehitussektoris natuke aega,“ ütleb Jaanisoo. „Mahtu tuleb järjest tõstma hakata, et ehitusturg jõuaks kohaneda.“ Seetõttu lubab Jaanisoo, et järgmise aasta toetusmaht on juba suurem summa kui 80 miljonit eurot. Mahte järk-järgult suurendades tuleb tema sõnul toetusrahaga targalt ümber käia. Keskenduda tuleb kõige keerulisematele olukordadele ja suurematele abivajajatele. See tähendab tema sõnul korteriühistuid, mis on pigem linnapiirkondadest väljas või millel on muudel põhjustel raha kaasamine keeruline.

Jaanisoo möönab, et uute eluhoonete ehitamine võtab praegu tuure maha ja aastatagusega võrreldes väheneb maht üle poole. See peaks ehitusturul vabastama mitmesaja miljoni euro ulatuses tööjõudu ja materjali. Sellegipoolest jääb ta endale kindlaks, et renoveerimisturu kasvutempo peab olema ühtlane ja järjepidev. See väldib suuri hinnatõuse ja tagab, et renoveerimistöid teevad võimekad ettevõtted. Tema andmetel moodustab renoveerimine umbes kümnendiku kogu ehitusturust. Renoveerimist sujuvalt soodustades peaks see osakaal 2030. aastaks kahekordistuma. Jaanisoo hinnangul on see Eesti ehitusettevõtetele piisav kasvutempo.

Ehitajad saavad hakkama

Kortermajade suurim rekonstrueerija on viimased kümme aastat olnud Balti Vara Ehitus. Selle aja jooksul on korda tehtud üle 300 kortermaja. Aprilli alguses toetustaotluse esitanud ühistutelt hinnapäringuid veel ei laeku. Ettevõtte juhataja Meelis Karro ütleb, et ühistud korraldavad praegu üldkoosolekuid ja viivad projekte uue määrusega kooskõlla. Paari kuu pärast on need asjad korras ja siis turg aktiviseerub, märgib Karro.

Ta usub, et praegune renoveerimismaht ei hakka ehitushindasid mõjutama. 80 miljonit eurot on summa, mis ehitusturgu üle ei koorma, arvab Karro ja lisab, et kinnisvaraturg (uuselamute ehitus) on jahenenud ja ehitusturul on ka tööd palju vähem kui aasta-paar tagasi. Ka tema hinnangul täitus toetusvoor kiirelt taotlustega, sest paar aastat ei olnud võimalik rahapuuduse tõttu toetustaotlusi esitada.

80 miljonit eurot on summa, mis ehitusturgu üle ei koorma.

Karro tõmbaks renoveerimisturult ehitajaid hoopis vähemaks. Ta arvab, et rekonstrueerimisega tegelevate ettevõtete pädevus peab kasvama. Siiani on olnud kõige suurem probleem väga leebed kvalifitseerimistingimused, märgib Karro. Tema väitel tooksid rangemad nõuded hoopis ehitajaid juurde, sest praegune madal tase on eemale peletanud pädevaid ettevõtteid, kes on võimelised ehitama palju kiiremini kui praegune keskmine korterelamu renoveerimise peatöövõtuettevõte.

Vajalik stabiilne rahastus

Korteriühistute liidust nõustutakse: kõige olulisem on, et rekonstrueerimistoetused oleksid stabiilsed. Nii tekib ka korteriühistul kindlus toetuse taotlemiseks, ütleb Urmas Mardi. Ta loodab, et ehk tooksid stabiilsed iga-aastased toetused rekonstrueerimisturule ka suuremad ehitusettevõtted, kellele pole kortermajade renoveerimine seni olnud atraktiivne. Ka tasub tema arvates kaaluda kortermajade rekonstrueerimise toetamist riigieelarvest. Ta juhib tähelepanu, et 2027. aastast tuleb Eestil nagunii vajalikud summad leida oma eelarvest.

KredExis käib kibe töö. Vaadatakse üle korteriühistute toetustaotlusi. Keeldumisotsust ei ole veel kellelegi saadetud. Puudulike taotluste parandamiseks on antud tähtaeg. Kui kellelegi teatataksegi lõpuks keeldumisest, siis suunatakse vabanev raha tagasi toetusmeetme kogueelarvesse. Triin Reinsalu tõdeb, et huvi renoveerimistoetuse vastu oli tõepoolest suur ja võib juhtuda, et järgmine voor kuulutakse välja juba tänavu.

Ühtegi uue vooru tähtaega ei ole kokku lepitud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldakse siiski, et ühtegi uue vooru tähtaega ei ole kokku lepitud. Tegeletakse renoveerimistoetusele lisarahastuse leidmisega. Sihikule on võetud CO₂-kvoodi raha, kuid Jaanisoo lisab, et poliitilisel tasandil selle kohta otsuseid ei ole. Tegutsetakse ka selle nimel, et avada sügisel osalise renoveerimise jaoks taotlusvoor. Plaanide kohaselt on see sihitud Ida-Virumaale. Kui KredEx on läbi vaadanud aprilli alguses esitatud toetustaotlused, siis selgub ka, kui paljud taotlused ei kvalifitseeru ja kui palju vabaneb nendest raha. Ministeerium ei välista, et siis taasavatakse sellele rahale ka täieliku renoveerimise toetuse taotlemine.

Üritage edasi

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi soovitab praegu toetusest ilma jäänud ühistutel edasi üritada. „Kui ka ühes taotlusvoorus toetust koju ei tooda, ei tasu meelt heita,“ ütleb ta. Õnnestumise näitena toob ta KÜ Puhja Kodu, mille juht renoveeris nelja eri hanke kaudu neli kortermaja. Toetust saadi 2019. aastal. Toona jagati toetuseks 19 miljonit eurot. Seda jagus ainult paariks minutiks, kui juba oligi kogu raha taotlustega kaetud. Ta loodab, et sellekevadised toetustaotlused on KredExil paari kuuga üle vaadatud ja siis saab hinnata, kuidas kortermajade renoveerimise toetamisega edasi minna.

Allikas: Delfi Ärileht