OLULINE UUENDUS | Korterelamu rekonstrueerimistoetus hakkab olenema maakonnast

Kliimaministeeriumis on ettevalmistamisel määrus, mis toob kaasa mitmeid muudatusi: 160 miljonit eurot jagatakse maakondlikult, täiendatakse hangete läbiviimise protsessi ja taotluste esitamise aeg pikeneb.

Kuna eelmisel kevadel jäid paljud ühistud KredExi korterelamu rekonstrueerimistoetusest ilma, on pikisilmi oodatud uue taotlusvooru avamist. Veel detsembris oli ühistutel lootus, et see avatakse aasta alguses.

Tegelikult valmistab kliimaministeerium aga alles ette uut määrust, mis peab valmides saama ka Euroopa Komisjoni heakskiidu. Alles siis, kui määruse muudatused on jõustunud, saab KredEx kuulutada välja uue taotlusvooru. Ilmselt ei juhtu see enne kui aprillis või mais.

Kliimaministeeriumi elamuvaldkonna juht Veronika Valk-Siska selgitab, et uue määrusega soovitakse kogu protsessi taotleja vaates muuta lihtsamaks, arusaadavamaks ja õiglasemaks.

Dokumendid peavad olema korras

Valk-Siska toob välja, et kui varem pääsesid rahastusjärjekorda ka oluliste puudustega taotlused, siis edaspidi ainult need, kus kõik olulised puudused on kõrvaldatud. „Kuna haldusorgan peab seaduse järgi kõik taotlused vastu võtma, ei saa me piirata taotluste esitamist. Küll aga plaanime muuta taotluste rahuldamise protsessi, andes eelisjärjekorra puudusteta ja kõrvaldatud puudustega taotlustele.“

Tema sõnul on korteriühistutele oluline, et nad saavad nõuetekohaselt täidetud taotluse ära esitada ja pääseda rahastusjärjekorda, mis annab kindluse, et saavad projekti tulevikus teostada.

„Rahastusjärjekord tekib esitatud taotluste läbivaatuse järel nendest taotlustest, kus kõik dokumendid on korras,“ rõhutab Valk-Siska ja lisab, et karmimalt koheldakse neid, kes tähtaegselt taotluse puudusi ei kõrvalda või hanget läbi ei vii. „Näiteks korteriühistu üldkoosoleku otsuse puudumise korral jäetakse taotlus kõrvale.“

Teise suure muudatusena plaanib kliimaministeerium jagada vooru summa maakondade kaupa – jaotuse aluseks on rekonstrueerimata majade arv, piirkonna korterite maksumus ja leibkondade brutosissetulek. „Nende kolme näitaja põhjal arvestame maakondlike eraldiste suuruse,“ märgib Valk-Siska.

Lisaks jäävad alles diferentseeritud toetusmäärad, mis annavad korteriühistutele vastavalt asukohale 30–50% suuruse toetuse.

„Uue määrusega ei saa näiteks suuremate linnade ja nende lähivaldade taotlejad kogu eelarvet esimese hooga tühjaks tõmmata ja taotlusi saavad esitada ka need, kes on veidi aeglasemad taotluste esitamisel,“ avaldab Valk-Siska lootust. „Sel aastal tuleb taotluste esitamisel ka pikem periood ja nii pääsetakse paremini löögile.“

Näiteks möödunud aasta aprillis, mil taotlusvoor viimati toimus, laekus mõne tunniga korteriühistutelt 212 avaldust ning vastuvõtt tuli lõpetada, kuna toona jagamisele läinud 80 miljonit eurot oli juba taotlustega poolteisekordselt kaetud.

Kõik ühistud saavad võimaluse

Valk-Siska märgib, et tänavu jagatava summa kahekordistumine võrreldes möödunud aastaga – 80 miljonilt eurolt 160 miljonile – on tingitud sellest, et väga paljud ühistud jäid mullu ukse taha, kuigi projektid-taotlused on neil valmis ja ootel. „Anname kõigile võimaluse, kel tõendatud valmisolek rekonstrueerida.“

EASi ja KredExi ühendasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu lisab, et peale eelarve ammendumise ja puudustega taotluste esitamise näitas ostumenetluse läbiviimise kontroll raskusi nõuetekohaste ehitushangete korraldamisel.

Seega täiendatakse uue määrusega ka hangete läbiviimise protsessi. „Riskid olid ennekõike seotud ehitustööde hangetega, mis toimuvad avalikus riigihangete registris ning kus sai kasutada vaid määruse lisas toodud tingimusi,“ selgitab Reinsalu. „Kuigi tingimused on ette antud, oli möödunud taotlusvoorus mitmeid hankeid, kus sooviti siiski kasutada teisi tingimusi. Sellise olukorra vältimine tähendas meiepoolset rohket kontrolli ning ka hangete korduvat muutmist registris, mis on koormav ja ebamugav kõigile osapooltele. Seda protsessi on vaja täiendada ning sellega ka määruse muutmisel tegeletakse.“

Möödunud aastal sai lõpuks rekonstrueerimistoetust 161 ühistut. Seega poolsada ühistut jäi ilma.

„Oli neid, kes loobusid pärast taotluse esitamist siiski ise. Oli ka neid, kes ei jõudnud 30 tööpäeva jooksul puudusi kõrvaldada,“ sõnab Reinsalu ja märgib, et eranditult kõik taotlused olid puudustega ning tüüppuudusteks olid ehitusprojekti mittevastavus toetuse tingimustele ja korteriühistute üldkoosoleku otsused.

„Oleme tehnilistelt konsultantidelt kuulnud, et kõik ootavad uut vooru väga,“ mainib Reinsalu.

Ühistu mure: kallis renoveerimisprojekt võib olla mahavisatud raha

Eelmisel aastal jäi toetusest ilma ka Tartumaal Ulilas asuv kortermaja, mille ühistu juhatuse liige soovib jääda anonüümseks.

„Okei, eelmisel aasta sügisel selgus, et KredExi toetusraha sai otsa. Pole hullu. Projekti teinud tehniliselt konsultandilt sain teada, et uus voor avatakse detsembris. Seda ei juhtunud. Jaanuaris helistasin KredExisse ja öeldi, et voor avatakse jaanuaris või veebruaris, kuid poldud kindlad. 31. jaanuaril sain kliimaministeeriumist teada, et käib alles määruse muutmine ja voor avatakse käesoleva aasta esimeses pooles,“ on ta nördinud.

„Maksime projekti eest tuhandeid eurosid. Mida kauem taotlusvooru algus venib, seda kallimaks aga ehitus läheb. Inflatsioon tõuseb, materjalide hinnad kerkivad, tööjõud kallineb. Ja kui uus voor avatakse, et pruugi me ikkagi löögile pääseda. Ja kui saame löögile, võib ehitushind olla selleks ajaks nii kallis, et ühistu ei pruugi saada laenu.“

Seetõttu kardab ta, et 16 000 eurot, mis on ühistul kulunud KredExi tingimustele vastavale projektile, võib osutuda mahavisatud rahaks. Ning on juba mõelnud ka sellele, mida teha, kui tulebki suu KredExi toetusest puhtaks pühkida – teha projekt ümber ja renoveerida maja väiksemas mahus vastavalt sellele, kui palju laenu saadakse. Siis kuluks see 16 000 eurot lisaraha hädasti ära.

„Panga hinnangul on maja laenuvõimekus 100 000–150 000 eurot,“ nendib ta. „Maja on väga kehvas seisus ja selle raha eest ei saa suurt midagi tehtud. Katuse, korstnad, soojustuse, ehk ka ventilatsiooniavad…“

Allikas: Maaleht.ee