Riik annab omavalitsustele 40 miljonit hoonete renoveerimiseks
Riik avas omavalitsustele 40 miljoni eurose toetuse taotlusvooru ühiskondlike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse järjekordne voor tuleb järgmise aasta alguses. Siis läheb jagamisele 160 miljonit eurot.
Läänemaal asuv poole sajandi eest ehitatud Martna põhikool on otsinud juba mitu aastat rahastamisvõimalusi, et koolihoone korda teha.
“Energiaprojekti koostamise käigus sai tehtud termouuringud, sealt tuli välja see, et praktiliselt ei kannata mingit kriitikat (koolihoone) energiasäästu seisukohast. Martna põhikool on number üks, mis praegu töösse läheb,” lausus Lääne-Nigula valla vallavanem Janno Randmaa.
Just nimelt Martna kooli sarnaste objektide jaoks avas rahandusministeerium taotlusvooru, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel hooned energiatõhusaks muuta. Riigi tugiteenuste keskus jagab toetusena 40 miljonit eurot.
“Tuua energiaarved alla, muuta keskkond seal paremaks, olgu need lasteaiad, koolid, hooldekodud. Ja mis tänases majanduskeskkonnas on oluline, et 40 miljonit eurot läheb ehitusturule ehk meie ettevõtted saavad tööd. Kui on (omavalitsuses) üle 8000 elaniku, saab ühele-kahele projektile raha, alla 8000 ühele projektile. Projekti maksumus on 1,7 miljonit. Selle järgi võiks öelda, et saavad korda paarkümmend hoonet teha, aga kindlasti on seal väiksemaid, kus saab mõnesaja tuhandega parandada küttesüsteemi või ventilatsiooni,” rääkis rahandusminister Mart Võrklaev.
Kuna toetus on osaline, saab Martna kooli teha korda vaid siis, kui vald leiab eelarvest raha omaosaluse jaoks.
“Me teame, et paljud teenusehinnad on muutumises. Kui me eelarvet koostame, siis ei ole ka selge, kui palju on meil võimekus tagada omaosalus, ja kui läheb hästi, siis saame volikogus võtta garantiikirja koos eelarve esimese lugemisega,” ütles Randmaa.
Sarnaseid toetusvoore on olnud varemgi ja peatselt tuleb valitsusasutuste toetusmeede, ütles Võrklaev. Ühiskondlikud hooned moodustavad Eesti hoonefondist umbes kolmandiku. Teise kolmandiku moodustavad väikeelamud ja kolmanda kortermajad. Nende renoveerimiseks jagati kevadel 80 miljonit eurot.
“Järgmine suurem korterelamute toetuse taotlusvoor avaneb järgmise aasta alguses. Aga juba selle aasta lõpus me pühendame 10 miljonit eurot Ida-Virumaale, mis on toetuste vastuvõtmisel olnud kõige keerulisem piirkond,” lausus kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.
Järgmise aasta korterelamute taotlusvoor tuleb tänavusest kaks korda suurem, 160 miljonit eurot, ütles Jaanisoo. Paariks aastaks on riigil kortermajade renoveerimiseks kasutada 330 miljonit eurot.
Allikas: err.ee
