Karlova päevinäinud kortermaja katsetab rekordtempos renoveerimist

Põhjalikku uuendamist ootav nõukogudeaegne paneelmaja Tartus Nõva tänaval näeb juba kuu aja pärast välja hoopis teistsugune. Kuigi kohapeal pole tellinguid ega suurt muud, mis viitaks kohe algavale suurele ümberehitusele, on Eesti teises otsas, Raplamaal Hageris selle maja tarbeks tehases juba kokku pandud 89 paneeli koos akende, soojustuse ja ventilatsioonitorustikuga, mis ootavad kohale sõidutamist, et nende abil mõne nädalaga maja uueks ehitada.

Nõva 3 kortermaja on esimene katsejänes, selle aasta jooksul on erinevatel ettevõtetel sama tehnoloogiat kasutades kavas ümber ehitada veel seitse hoonet Tartumaal ning käimas on ettevalmistused sama tehnoloogiaga kolme üheksakorruselise korterelamu renoveerimiseks Annelinnas.

Energia kokkuhoid

Miks otsustas Nõva 3 korteriühistu oma kodu renoveerimiseks lasta paneelid tehases kokku panna, selle asemel et tavalisel viisil maja kiht kihi haaval uuendada? «Ennekõike oli määravaks kiirus, aga samuti tundus see soodsam,» vastas Nõva 3 korteriühistu esimees Hannes Soosaar.

Maja oli kavas renoveerida niikuinii ning uue lahenduse kasuks otsustas ühistu siis, kui arvutused näitasid, et nii tuleb majanduslikult kõige kasulikum. Tõsi, soodsam hind ei tulene tehnoloogia odavusest, vaid sellest, et sellisteks töödeks on ette nähtud riiklik toetus EASi ja KredExi ühendasutuse kaudu, mis katab poole tööde hinnast.

Tervikrenoveerimiseks kasutatav puitpaneel valmib tehases, kus sellele pannakse aknadki sisse. Paneelidesse on osaliselt integreeritud ka ventilatsioonitorustik.Foto: Kmt Prefab

Oluline argument otsustamisel oli ka elanike mugavus. «Kui traditsioonilise renoveerimisega kaasnevad tellingud ning elanikel tuleb aasta või rohkem elada nii-öelda kile sees, siis selle meetodi puhul on suur osa tööst viidud tehasesse ning kohapeal saab seega valmis tunduvalt kiiremini,» selgitas ühistu juht.

Kõik ei läinud aga sugugi nii, nagu esiti kavandatud. Kuna 2020. aastal kokku lepitud renoveerimisele järgnesid kohe koroona- ja energiakriis ning euribori kerkimine, mis muutis hinna alguses väljaarvutatust kõvasti krõbedamaks, siis renoveerimisotsus sündis ühistus hääletades õige napilt.

Kui tööd lõppenud, loodavad elanikud, et tehtud rahalisi kulutusi hakkavad mingil määral heastama küttearvete vähenemine ning elektri kokkuhoid tänu seintele paigaldatavatele päiksepaneelidele. Samuti on ootus, et remondivaevused saavad kiiresti ühele poole.

Nagu rätsepaülikond

Kortermajade renoveerimisel hakkabki kiirus muutuma üha määravamaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2020. aastal koostatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärk on enne 2000. aastat ehitatud hoonete terviklik rekonstrueerimine aastaks 2050. Üle Eesti ootab 30 aasta jooksul renoveerimist 14 000 korterelamut. Tartuski on tööpõld lai, siin on üle 1200 korterelamu, millest suurem jagu on ehitatud enne 2000. aastat.

«Tehaseline renoveerimine võiks olla üks viis selle eesmärgi poole liikuda,» ütles Tartu kliimaspetsialist Kaspar Alev. «See võimaldab ehituse suurematstandardiseerimist, ehituse kiirendamist ja kõrgemat kvaliteeti. Kindlasti jääb ka traditsiooniline renoveerimine alles. Pigem sõltub tehnoloogia kasutamine hoone tüübist. Eripärasemad hooned vajavad erilisemat ja vähem standardiseeritud lähenemist.»

Edasiste majade puhul, kui rada on sisse käidud, on ka ettevalmistus ja projekteerimine kiirem, ütles majatehase KMT Prefab tegevjuht Martin Talts.

Nõva 3 kortermajale paneele tootva majatehase KMT Prefab tegevjuht Martin Talts lausus, et tervikrenoveerimiseks vajalike paneelide tootmine on võrreldav rätsepaülikonna tegemisega jastandardseid paneele näiteks hilisemaks kasutamiseks lattu ette toota ei saa.

Kohapeal käib paneelide paigaldamine kiirelt, ent sedavõrd aeganõudvam on ettevalmistusperiood. Võtmetähtsusega on, et kõik oleks viimse detailini joonistena läbi lahendatud. «See võtab esialgu aega, kuid edasiste majade puhul, kui rada on sisse käidud, on ka ettevalmistus ja projekteerimine kiirem, kui on tegu samatüübiliste hoonetega,» andis Talts lootust.

Iga maja eraldi mõõdistamisest pole ka tulevikus pääsu, kuid on võetud suund, et ülesmõõdistamist ja jooniste koostamist võimalikult palju automatiseerida. See võiks tulevikus protsessi kiiremaks ja ehk ka odavamaks muuta. Seda, kuidas eri tüüpi villad, tuuletõkked ja muud materjalid pärisolukorras toimivad, hakkavad materjali seina saades mõõtma ning analüüsima Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

Töö algab ka mujal

Jaanuari lõpus seisab ees esimeste monteeritavate soojustuselementide paigaldamine ka Annelinnas projekti Annelinn+ raames, mille eesmärk on demonstreerida Tartu üheksakorruseliste majade muutmist energisäästlikeks. Euroopa Komisjoni rahastus sealse kolme hoone renoveerimiseks ja hoonete ümbruse elukeskkonna parandamiseks on kaks miljonit eurot, Tartu linn rahastab töid 150 000 euro ulatuses. Mis ühistud täpselt kaasa löövad, selgub peagi.

32 korteriga Nõva 3 kortermaja renoveerimise peatöövõtja on OÜ Balti Vara Ehitus. Töö läheb maksma üle 1,4 miljoni euro ning sellest üle poole katab EASi ja KredExi ühendasutus.

Kommentaar

Hoonetes kasutatakse üle poole Eestis tarbitavast energiast. Materjalide ja energia säästmiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside vähendamiseks tuleb hooneid hooldada ja terviklikult renoveerida.

Suur osa meie korruselamutest on ehitatud raudbetoonpaneelidest aastatel 1960–1990. Sel ajal kerkisid Annelinn, Mustamägi, Lasnamägi ning veel mitu väiksemat «mäge» ja «linna». Sel laialt kasutatud ehitusmaterjalil on aga väike puudus, nimelt hakkab betooni tugevdamiseks kasutatud raud (õieti teras) aja jooksul roostetama ning selle tulemusel paisudes betooni lõhkuma. Seda protsessi saab aeglustada ja leevendada, kui hoonete seinad väljastpoolt kinni katta.

Lisaks on enamik paneelmaju ehitatud ajal, mil energia hinnad olid hoopis teises suurusjärgus kui praegu. Kütteks kuluva energiakulu vähendamiseks tuleks samuti hoone seinad väljast katta soojust isoleeriva materjaliga.

Hoonet soojustades on sisekliima tagamiseks oluline paigaldada kortermajja ka energiatõhus mehaanilise soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Kahjuks toob lisatav ventilatsioonisüsteem kaasa suurema elektrienergia kulu, kuid selle katmiseks on mõistlik paigaldada majale lokaalne taastuvelektri tootja.

Lisaks energeetilistele ja füüsikalistele põhjustele on hoonete renoveerimine veel mitmel põhjusel oluline. Renoveeritud hoonetes väheneb energia ostmiseks kuluv raha, kuna inimestel kulub vähem raha kütmisele. Rekonstrueerimise käigus tuleb üle vaadata ka ligipääsetavus: hoonet peavad saama kasutada kõik ehk vanemad lapsevankritega, lapsed, eakad ja puudega inimesed.

Renoveerimise käigus vaadatakse üle kortermajade rõdude konstruktsioonid, elektrisüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lisaks kontrollitakse hoone vastavust tuleohutusnõuetele.

Annika Urbas ja Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuur

Allikas: Tartu Postimees